Toidusalu festivali töötubade tulemus vol 1
Kevadel 2022 toimus Eikellegimaal Toidusalu festival (Food Forest Festival), mille töötubades tegime talgutööna põnevaid katseid ehk tegelesime toidusalu erinevate loomise faasidega! Anname nüüd tagasisidet, kuidas istutatud taimed kasvanud on ja mis edasi?
I töötuba oli töötoa planeerimine koos Céline'ga, mille käigus otsiti lahendusi toidusalu targaks loomiseks ning sellega suhestumiseks. Selle töötoa tulemustest võiksid kommentaariumis jagada ise töötoas osalenud :)
II töötuba: Tuuletõkke/söödava heki loomine.
Tuuletõke on maastikus see, mis hoiab kinni suurema tuule, et soovitud kohta õige planeerimise korral saaks tekkida mikrokliima, kus kasvatada näiteks soojanõudlikumaid taimi. Mõnes kohas on tuuletõke lausa hädavajalik, et suurte tuulte käes kasvatavate puittaimede oksad ei murduks ega liialt painduks.
Söödav hekk on söödavate viljadega põõsastest ja puudest koosnev hekk (tihedalt kasvama pandud puittaimed), mille viljad on toidulauaks nii inimesele kui lindudele ja teistele metsloomadele.
Meie lõime töötoas kombinatsiooni tuuletõkkest ja söödavast hekist, et lisaks eraldada vaateid naabrite ja meie vahel ning luua juurde mitmekesist põõsastikku toidusalu äärealale. Istutasime sinna järgmisi puid ja põõsaid: ahtalehine hõbepuu, must aroonia, punane sarapuu, harilik pihlakas ja selle erinevad vormid, metsik kirss, halli lepa vorm, suure läätspuu lõiklehine vorm.
Lisaks õppisime dendroloogilt Liina Jürisoolt, kuidas puittaimede juuri istutuseks ette valmistada ning kuidas neid õigesti istutada, kasta, multšida. Igasse istutusauku sai toodud ka metsamulda, et lisada sinna häid mükoriisaseente eoseid ja muid biokomponente. Istutasime puittaimed võrkudesse, et nende juuri kasvamise algusfaasis kaitsta, kuna antud kohas on suur mügride populatsioon.
Tulemused poole aasta pärast: Multš on hoidnud pinnase üpris umbrohuvaba võrreldes ülejäänud alaga. Hõbepuud ja metsik kirss läksid välja, vist selle pärast, et istikud olid juba algusest peale defektsed. Nende asemele istutasin pihlakad ning kõikide istikute vahele veel kevadel pistokstest kasvatatud tikripõõsad, mis tekitavad sinna lisaks juurde madalama põõsarinde.
III töötuba: olemasolevasse toidusalusse püsikurinde istutamine.
Kuna Eikellegimaal on 3,5 aastat tagasi alustatud toidusalu loomist viljapuude ja põõsaste istutamisega, siis oli hea hetk hakata sinna lisama ka püsikurinnet, mida oli osaliselt juba tehtud. Kogu ala istutamisel ei valmistatud algselt pinnast ette umbrohtude lämmatamise/tõrjumisega, vaid rohtu niideti igal aastal ning kaeti papi ja põhuga. See on selline nö laisa inimese variant, kus peab aga hiljem tõsiselt vaeva nägema, et naat kõike üle ei võtaks. Püsikute istutamiseks on siiski vaja mingil moel rohtu tõrjuda. Papi ja põhuga katmine annab võimaluse rohida umbrohtu hiljem välja lihtsamalt, kuna juured pole õhulises pinnases enam nii kõvasti juurdunud. Palju lihtsam on visade juurtega naati multšitud pinnasest välja kitkuda ja pillata samale kohale, mis muutub omakorda multšiks.
Jagasime dendroloogi Liina Jürisoo juhendamisel püsikud väiksemateks ning istutasime puude ja põõsaste alla järgnevad taimed: erinevad mündid, päevaliiliad, harakputked, erinevad ürdid, päevakübarad, asparid, kortslehed jne.
Tulemused poole aasta pärast: vaadeldes on kõik taimed ilusti kasvama läinud. Huvitavam on tulemus järgmisel kevadel.
IV Töötuba - mini-toidusalu loomine nullist.
Selle töötoa ala oli algselt kahte sorti - pool oli kaetud 2 aastat musta kilega, mille all olid umbrohujuured peaaegu hävinud (v.a humal). Teine pool oli aga esialgu kartulimaa, seejärel kaetud mitmel korral paksu põhuga, kuid millest oli siiski läbi kasvanud peamiselt nõges ja ka teised taimed (puju, naat, orashein). Töötoa alguses oli vaja see pool ära rohida, kuid parim variant tundus nõgesejuure kiht üheskoos nagu vaip ära tõmmata ja kokku rullida, kuna nõges tekitab suure ala peal kasvades tiheda juuremati. Lisaks külvasime pärast festivali maa-alale juurde erinevate üheaastaste taimede seemneid, et nad kataksid maa-ala umbrohtude asemel ning tekitaksid biomassi, toetaksid oma juurtega pinnase mitmekesistamist ning annaksid ka saaki. Nendeks olid päevalill, saialill, küüslauk, pastinaak, rukkilill, moon, hernes, mustköömen.
Tulemused kolme kuu pärast: metsik aed, kus domineerib saialill ja päevalill. Varemerohu ja piparmünditaimed on üüratud, palju on rukkilille ja pastinaaki. Herned toetuvad puittaimedele ja päevalille vartele. Umbrohtu (ehk isetulnukaid) on minimaalselt.
Siit näeb ka videot, mille filmisime tulemustest suvel ja kus on kirjas taimed, mis alal asuvad:
Tulemused poole aasta pärast: aastased taimed on läinud õitsema, rohkelt seemneid, mida koguda! Hiiglaslikud päevalilled ja varemerohud sai lõigata multšiks ning kogutud sai nii seemneid kui herneid, münte ja pastinaagijuuri söömiseks!
Lisaks saabus meie perre tohutute päevalillelehtede alt üks pisike Paabu!
I töötuba oli töötoa planeerimine koos Céline'ga, mille käigus otsiti lahendusi toidusalu targaks loomiseks ning sellega suhestumiseks. Selle töötoa tulemustest võiksid kommentaariumis jagada ise töötoas osalenud :)
II töötuba: Tuuletõkke/söödava heki loomine.
Tuuletõke on maastikus see, mis hoiab kinni suurema tuule, et soovitud kohta õige planeerimise korral saaks tekkida mikrokliima, kus kasvatada näiteks soojanõudlikumaid taimi. Mõnes kohas on tuuletõke lausa hädavajalik, et suurte tuulte käes kasvatavate puittaimede oksad ei murduks ega liialt painduks.
Söödav hekk on söödavate viljadega põõsastest ja puudest koosnev hekk (tihedalt kasvama pandud puittaimed), mille viljad on toidulauaks nii inimesele kui lindudele ja teistele metsloomadele.
Meie lõime töötoas kombinatsiooni tuuletõkkest ja söödavast hekist, et lisaks eraldada vaateid naabrite ja meie vahel ning luua juurde mitmekesist põõsastikku toidusalu äärealale. Istutasime sinna järgmisi puid ja põõsaid: ahtalehine hõbepuu, must aroonia, punane sarapuu, harilik pihlakas ja selle erinevad vormid, metsik kirss, halli lepa vorm, suure läätspuu lõiklehine vorm.
Lisaks õppisime dendroloogilt Liina Jürisoolt, kuidas puittaimede juuri istutuseks ette valmistada ning kuidas neid õigesti istutada, kasta, multšida. Igasse istutusauku sai toodud ka metsamulda, et lisada sinna häid mükoriisaseente eoseid ja muid biokomponente. Istutasime puittaimed võrkudesse, et nende juuri kasvamise algusfaasis kaitsta, kuna antud kohas on suur mügride populatsioon.
Tulemused poole aasta pärast: Multš on hoidnud pinnase üpris umbrohuvaba võrreldes ülejäänud alaga. Hõbepuud ja metsik kirss läksid välja, vist selle pärast, et istikud olid juba algusest peale defektsed. Nende asemele istutasin pihlakad ning kõikide istikute vahele veel kevadel pistokstest kasvatatud tikripõõsad, mis tekitavad sinna lisaks juurde madalama põõsarinde.
III töötuba: olemasolevasse toidusalusse püsikurinde istutamine.
Kuna Eikellegimaal on 3,5 aastat tagasi alustatud toidusalu loomist viljapuude ja põõsaste istutamisega, siis oli hea hetk hakata sinna lisama ka püsikurinnet, mida oli osaliselt juba tehtud. Kogu ala istutamisel ei valmistatud algselt pinnast ette umbrohtude lämmatamise/tõrjumisega, vaid rohtu niideti igal aastal ning kaeti papi ja põhuga. See on selline nö laisa inimese variant, kus peab aga hiljem tõsiselt vaeva nägema, et naat kõike üle ei võtaks. Püsikute istutamiseks on siiski vaja mingil moel rohtu tõrjuda. Papi ja põhuga katmine annab võimaluse rohida umbrohtu hiljem välja lihtsamalt, kuna juured pole õhulises pinnases enam nii kõvasti juurdunud. Palju lihtsam on visade juurtega naati multšitud pinnasest välja kitkuda ja pillata samale kohale, mis muutub omakorda multšiks.
Jagasime dendroloogi Liina Jürisoo juhendamisel püsikud väiksemateks ning istutasime puude ja põõsaste alla järgnevad taimed: erinevad mündid, päevaliiliad, harakputked, erinevad ürdid, päevakübarad, asparid, kortslehed jne.
Tulemused poole aasta pärast: vaadeldes on kõik taimed ilusti kasvama läinud. Huvitavam on tulemus järgmisel kevadel.
IV Töötuba - mini-toidusalu loomine nullist.
Selle töötoa ala oli algselt kahte sorti - pool oli kaetud 2 aastat musta kilega, mille all olid umbrohujuured peaaegu hävinud (v.a humal). Teine pool oli aga esialgu kartulimaa, seejärel kaetud mitmel korral paksu põhuga, kuid millest oli siiski läbi kasvanud peamiselt nõges ja ka teised taimed (puju, naat, orashein). Töötoa alguses oli vaja see pool ära rohida, kuid parim variant tundus nõgesejuure kiht üheskoos nagu vaip ära tõmmata ja kokku rullida, kuna nõges tekitab suure ala peal kasvades tiheda juuremati. Lisaks külvasime pärast festivali maa-alale juurde erinevate üheaastaste taimede seemneid, et nad kataksid maa-ala umbrohtude asemel ning tekitaksid biomassi, toetaksid oma juurtega pinnase mitmekesistamist ning annaksid ka saaki. Nendeks olid päevalill, saialill, küüslauk, pastinaak, rukkilill, moon, hernes, mustköömen.
Tulemused kolme kuu pärast: metsik aed, kus domineerib saialill ja päevalill. Varemerohu ja piparmünditaimed on üüratud, palju on rukkilille ja pastinaaki. Herned toetuvad puittaimedele ja päevalille vartele. Umbrohtu (ehk isetulnukaid) on minimaalselt.
Siit näeb ka videot, mille filmisime tulemustest suvel ja kus on kirjas taimed, mis alal asuvad:
Tulemused poole aasta pärast: aastased taimed on läinud õitsema, rohkelt seemneid, mida koguda! Hiiglaslikud päevalilled ja varemerohud sai lõigata multšiks ning kogutud sai nii seemneid kui herneid, münte ja pastinaagijuuri söömiseks!
Lisaks saabus meie perre tohutute päevalillelehtede alt üks pisike Paabu!
